Esileht

Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest

Vaevalt oleks Eesti iseseisvuse taastamise järel keegi suutnud oletada, et meil tuleb uuesti oma sõnavabaduse ja ajalookäsitluse eest seisma hakata. Või kui keegi küsimuse tõesti nii püstitas, siis seostades seda ainult Nõukogude uue okupatsiooni kartusega. Ent ometi tegeleme nende küsimustega nüüd iseseisvas Eesti riigis. Riigikogu menetluses on meediateenuste seaduse muutmise eelnõu, millega reguleeritakse vasakliberaalsest seisukohastLoe edasi: “Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest”

Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav

Demokraatlik võimumudel eeldab opositsiooni olemasolu. Vastasrinnal on vabadus uusi lennukaid ideesid pakkuda, just vastasrind peab juhtima tähelepanu probleemidele, mis võimul lahendamata. Ning miinimum, mida opositsioon peab tegema, on võimu hoidmine seaduse raamides. Viimast rolli peaks demokraatlikus riigis täitma ka ajakirjandus ehk neljas võim, millest tulenevalt näib ajakirjandus olevat tavaliselt pigem opositsiooni poolt. Kolmas võimuharu ehkLoe edasi: “Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav”

Võimupööre või riigipööre?

Teatavasti lõppes jaanuari teisel nädalal abielureferendumi eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis. Parandusettepanekud olid ette valmistatud viieks hääletamiseks ning need viis pidid tulema kolmapäeval, 13. jaanuaril Riigikogu täiskogusse. Koalitsiooni arvestuste kohaselt oli referendumi pooldajatel parlamendis napp ülekaal. Referendumi vastaste väljavaated jätkuvalt Riigikogus obstruktsiooni korraldada olid haihtumas, sest nad olid edasised tõsisemad töötakistuse võimalused oma halvamaitseliste parandusettepanekutega maha mänginud.Loe edasi: “Võimupööre või riigipööre?”