Esileht

Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?

Ühelt poolt rahvuskonservatiivset ja teisalt globalistlikku ideoloogiat esindavad Eesti poliitilised jõud on selgel kokkupõrkekursil. Tegelikult on olnud juba alates 2014. aastast, mil algas kooseluseaduse läbisurumine. Veel kindlamalt joonistas suunad välja kvoodimigrantide küsimus ning ÜRO rändelepe. Kokkupõrge terendas siiski kaugemas tulevikus.               2015. aastast võttis vastasseis ka riigikogus nähtava vormi ning kui Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast saiLoe edasi: “Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?”

Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt

Küllap tunduks isegi paadunud demokraatiavastastele veider avalikult teatada, et neile ei meeldi, kui kodanikud ise poliitika üle otsustavad. Seetõttu kritiseeritakse plaanitavat referendumit hoopis isevärki asenditest. President väidab oma 1. detsembri intervjuus, et referendumivastuse puhul ei saa olla mõistlik ega aus, et “jah” on kuidagi siduvam kui “ei”. Ning teatab, et abielureferendumi näol on tegemist imporditudLoe edasi: “Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt”

Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks

Äsjailmunud Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust sisaldava kogumiku tuumakas järelsõnas märgib Marin Laak, et nende kahe kirjaniku maailmavaade ei kaldunud kommunismi poole, vaid tegemist oli vasakliberaalidega. Ajaloolasena seda lugedes tabas mind ehmatus. Nimelt – kui kasutada termineid oma aja taustas ning tekitada tolleaegsele Eesti poliitlavale koht, kuhu saaks mahutada vasakliberaalid, siis arvan, et selleLoe edasi: “Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks”