Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana

Kõigepealt, mida mõista selle all, et rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja? Alustagem sellest, et see pidulik teadaanne, mis ühel või teisel kujul sisaldub vist kõigi maailma riikide põhiseadustes, ei tähenda iseenesest midagi. Seda deklareeriti nii Eesti 1920. aasta põhiseaduses, mis oli maailma üks kõige demokraatlikumaid, kui ka Eesti 1937/38. aasta põhiseaduses, mis reguleeris autoritaarse riigiLoe edasi: “Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana”

Võõrtööjõud ja Eesti rahvusriik

Eestis kasvatatakse maasikaid müügiks umbes 600 hektaril. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini andmetel kasutati võõrtöölisi maasikakoristusel eelmisel aastal 800 ringis. Samas võivad sel aastal mistahes sektori võõrtöölised, kelle tööluba lõpeb, kuni 31. juulini töötada põllumajanduses. Veel olulisem on aga, et erinevalt eelmisest aastast on sel aastal mai lõpu seisuga tööta üle 50 000 Eesti inimese,Loe edasi: “Võõrtööjõud ja Eesti rahvusriik”

KAS EESTI KÕRGHARIDUSÕPE VAJAB MUUTUSI? JAH, KINDLAST!

Milline on hea kõrgharidusmudel? Siis, kui ükski andekas noor ei jää haridusest rahapuuduse tõttu ilma, kui õpe on kõrgetasemeline, kui valmistatakse ette neid erialaspetsialiste, keda riik vajab ja kui õpe toetab Eesti rahvuskultuuri ja -riiki. Seejuures peaks õpe olema korraldatud rahaliselt võimalikult efektiivselt. Vähekindlustatud noorte väljavaated Üliõpilased võivad võtta õppelaenu kuni 2500 eurot õppeaastas jaLoe edasi: “KAS EESTI KÕRGHARIDUSÕPE VAJAB MUUTUSI? JAH, KINDLAST!”

Kas Eestis saaks referendumi tulemusena pensionid kahekordistada?

Loomulikult on meie eakad kõrgema pensioni ära teeninud. Tulenevalt nii nende varasemast panusest meie ühiskonda kui ka õigusest väärikale vananemispõlvele. Aga selles artiklis ei tule juttu pensionidest, vaid koosotsustamisest. Ideaalne ühiskond sarnaneb heale perekonnale, kus hoolitakse üksteisest, arutatakse valikud läbi ja otsustatakse, ning kus jagub altruismi, ent on vähe egoismi. Loomulikult jäädakse eriarvamusele, ning mõnikordLoe edasi: “Kas Eestis saaks referendumi tulemusena pensionid kahekordistada?”

Jaak Valge intervjuus Objektiivile: paraku on riigikogu liikmed statistid suures masinavärgis

1. Oma hiljutises (algselt) Postimehes avaldatud artiklis kõrvutasid demokraatia ja liberaalse demokraatia ideaale. Millised peamised erinevused sa neid kahte võrreldes esile tooksid? Demokraatia on valitsemismeetod, mil peamisi poliitilisi otsuseid teeb kodanikkond. Kas valitud esindajate kaudu või rahvahääletustel. See meetod ehitab ühtlasi ka kodanikkonna ühtsustunnet, kus kodanikud ise ka vastutavad oma riigi eest. Nagu perekonnas, kusLoe edasi: “Jaak Valge intervjuus Objektiivile: paraku on riigikogu liikmed statistid suures masinavärgis”

Pime vaade majanduskriisile

Kui pimedad on varem elevanti näinud, siis tunnevad nad tema erinevaid kehaosi kompides ikkagi hiigellooma ära. Kui mitte, siis juhtub nagu tuntud India muinasjutus, mil pimedad kirjeldasid elevanti üksteisele kui luuda, sammast, lootoslehte, köit või müüri. Püüe kriisi mõju ette kujutada võib päädida elevandi asemel luua ettemanamisega, nagu tolles muinasjutus, kus pime vaid elevandi sabaLoe edasi: “Pime vaade majanduskriisile”

Parlamentarism ja ametnike suur poliitiline masin*

Demokraatlikus parlamentaarses riigis on esinduskogu roll hoopis teistsugune. Parlamentarism on võimujagamis- ja koostöösüsteem, kus võimud on lahutatud ja valitsus tegutseb seadusandliku esinduskogu poolt määratud raamides. Parlamentaarse loogika kohaselt peab seadusandja ehk parlament keskenduma eelkõige pikaajalisema ja olulisema mõjuga küsimustele, koormamata end komade ja teiste haldusdetailidega, nagu August Mälk seda autoritaaraja parlamendis tegema pidi. Täidesaatev võim ehk valitsus seevastu peab parlamendi suuniseid – olgu need antud seaduste või mõnel muul kujul – ellu viima.

Liberaalne demokraatia, demokraatia ja otsedemokraatia

“Sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos, mis tähendab inimesi, ja kratos, mis tähendab võimu. Järelikult võib demokraatiat mõista kui rahvavõimu, juhtimisviisi, mis sõltub rahva tahtest.” Nii selgelt alustatakse demokraatia kirjeldamist Euroopa Komisjoni inimõiguste käsiraamatus. Ent järgneb mööndus, mis selguse annuleerib: “Õigupoolest ei peaks demokraatias kehtima ka häälteenamuse reegel, kui see tähendab, et vähemuste huvisid ignoreeritakseLoe edasi: “Liberaalne demokraatia, demokraatia ja otsedemokraatia”

Kriisist

Tegemist on globaalse kriisiga, polü- või liitkriisiga. Heal lapsel mitu nime, aga sisuks on asjaolu, et kriisist ei jää puutumata ükski maailma regioon ega inimtegevuse valdkond. Globaalkriisi mõjud kujunevad tõenäoliselt tohututeks ning tuleviku ajaloolased näevad ilmselgelt 2020. aastat uue perioodi algusena, uue normaalsusena, mille nime ega sisu me veel ei tea. Oleme alles üleminekuprotsessi alguses,Loe edasi: “Kriisist”

Miks on meile oluline Tartu rahulepingu järgne piir?

Kremlile pole sedavõrd oluline uus piirileping ja tema poolt okupeeritud alade jäämine Venemaa koosseisu, vaid just Tartu rahulepingu ja Eesti õigusliku järjepidevuse küsimärgistamine. Meile on Tartu rahulepingule tuginev õiguslik järjepidevus aga riikluse nurgakivi, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge.  18. veebruari saates “Olukorrast riigis” esitas ajakirjanik Andrus Karnau rea väiteid Tartu rahulepingu järgse piiri faktilise ennistamiseLoe edasi: “Miks on meile oluline Tartu rahulepingu järgne piir?”