Välisüliõpilased Eestis: rahvusvahelistumine ja "rahvusvahelistumine"

Seoses Siseministeeriumi kavandatud muudatustega välismaalaste seaduses, millega kavatsetakse piirata välistudengite maksimaalset tööaega ning nende pereliikmete Eestisse asumist, on põhjust teemat käsitleda ka kõrghariduse seisukohast. Missugustel tingimustel välistudengid Eestis õpivad, kes nad on, mis kasu saavad välisüliõpilastest kõrgkoolid ning meie ühiskond tervikuna? 2019/2020 õppeaastal alustas Eestis õppetööd 5528 välisüliõpilast, seega ligikaudu sama palju, kui iseseisvuse taastamiseLoe edasi: “Välisüliõpilased Eestis: rahvusvahelistumine ja "rahvusvahelistumine"”

Tartu rahu: vaade 100 aasta kõrguselt

Vabadussõjas ei olnud Eesti sõjasihiks Venemaa vallutamine. Küll aga oli Nõukogude Venemaa sõjasihiks Eesti vallutamine. Meie eesmärgiks oli iseseisvuse saavutamine, Nõukogude Venemaa eesmärgiks Eesti iseseisvuse hävitamine. Meie saavutasime oma sõjasihi, kommunistid mitte. Seega Tartu rahuleping fikseeris meie iseseisvussõja võidu. Võit sündis tänu Eesti rahvaväele ja meie poliitilistele juhtidele, kes realiseerisid julgelt rahva tahte, aga sedaLoe edasi: “Tartu rahu: vaade 100 aasta kõrguselt”

Eesti teaduspoliitika arutelu

Pidasin 15. jaanuaril parlamendis Eesti teaduspoliitika arutelul alloleva kõne. See puudutas olukorda väga üldiselt, aga uudise valguses, et Eesti teadusagentuur ei rahastanud ühtegi eesti kirjandust puudutavat uurimisteemat, ning projektitaotlustele heideti ette, et need on liiga Eesti-kesksed, oleksin võinud end teravamalt väljendada. Olukorras, kus Eesti maksumaksja tagab Eesti teadusele märksa suurema osakaalu SKPst, kui Euroopa LiiduLoe edasi: “Eesti teaduspoliitika arutelu”

Valge viin ja must stsenaarium.

Hea tuttav husaarajakirjanik Mart Soidro on võtnud käsile teema, mis ilmselgelt mitte ainult talle, vaid kõigile meile ühel või teisel moel lähedane on – alkoholipoliitika. Soidro nimetab Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis arutusel olnud piiranguid Valge mustaks stsenaariumiks ja põhjendab karmi hinnangut oma värvikate läbielamustega 1985. aastal alanud Mihhail Gorbatšovi karskuspoliitika aastatel. Nagu Soidro teravmeelselt oletab,Loe edasi: “Valge viin ja must stsenaarium.”

Mida pühitseb Putini ajalootõlgendus?

2005. aastal vastas Vladimir Putin Astrid Kanneli küsimusele – miks Venemaal on nii raske vabandada Eesti okupeerimise eest -, et Molotov-Ribbenropi pakt (MRP) on Nõukogude Liidu Rahvasaadikute nõukogu poolt hukka mõistetud, see ei peegeldanud nõukogude rahva arvamust, vaid oli Hitleri ja Stalini omavaheline asi. “Mida võib öelda veel selgemalt ja täpsemalt selle küsimuse kohta? VõiLoe edasi: “Mida pühitseb Putini ajalootõlgendus?”

Mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus

Üks vasakliberaalne noor daam uuris mu käest, kas pärast EKRE poliitikuks hakkamist on mõni mu tuttav mind vältima hakanud. Mõtlesin ja pakkusin, et üks inimene võib-olla, aga kindlalt ei tea. Aga küsimuse peale ma ei solvunud. Meediast võibki jääda mulje, et Eesti inimeste vahel on ületamatu konflikt ning valitsusvastutust kandev EKRE nuhtleb valimatult kõiki vähemusiLoe edasi: “Mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus”

Jaak Valge Hanno Pevkurile: demokraatia ei tähenda ühte ideoloogiat, vaid ideoloogiate ausat võistlust

EKRE Riigikogu liige Jaak Valge lükkab ümber reformierakondlase Hanno Pevkuri varem meedias ilmunud valeväited. “Võib-olla lükkab Hanno Pevkuri ilmunud hoogne arutlus käima sisulise diskussiooni Eesti demokraatiast meie 21. sajandil. Eeldused selleks diskussiooniks on olemas. Võimuliidu lepingu kohaselt algatatakse põhiseaduse muutmise, et seadustada rahvaalgatus ja laiendada rahvahääletuse võimalusi. Seda pooldab või pigem pooldab 4/5 kodanikest.[1] NiiLoe edasi: “Jaak Valge Hanno Pevkurile: demokraatia ei tähenda ühte ideoloogiat, vaid ideoloogiate ausat võistlust”

Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju

Henn Põlluaas“Sotsid”Grenader, 2019 Intellektuaalsema sisuga poliitikud avaldavad jätkuvalt oma sisu ka raamatukaante vahel. Tõsi, tavaliselt pole tegemist värske sidusa teksti, vaid varem peetud kõnede või kirjutatud artiklite kogumikega. Ei pea olema tipp-analüütik prognoosimaks, et lähitulevikus võib kodanikke valijaid tabada sotsiaalmeedia-postitustest koosnevate tekstikogumike uputus ning järgmine samm viib foto- ja meemikogumike juurde. Henn Põlluaas on avaldanudLoe edasi: “Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju”

Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda paremäärmuslikuks nimetavad politoloogid ja ajakirjanikud eksitavad avalikkust. Ja eksitavad teadlikult! Miks nad seda teevad, analüüsib ajaloolane Jaak Valge. Meie vasakliberaalses ajakirjanduses võib tihti kohata hinnangut, nagu oleks EKRE näol tegemist paremäärmusliku erakonnaga. Seda kirjutavad EKRE-vastased poliitikud, aga ka ajakirjanikud ja politoloogid. Ka politoloog Andres Kasekamp – kes muuhulgas väitis, et seoses oma hiljutiseLoe edasi: “Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?”

Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu

Globalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on, kirjutab Jaak Valge. Ma ei tea, kas see oli Tõnis Saarts ise, kes oma algselt Sirbis ilmunud tekstile pani pealkirja “Eesti mäss Euroopa vastu”, aga see pealkiri oli igatahes provokatiivne jaLoe edasi: “Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu”