Tiit Madissoni viimane raamat

Ajaloolane ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Jaak Valge arvustab Tiit Madisson raamatut “Miks Eesti ühiskond p….s on?”, mis kujutab endast valimikku Objektiivis aastatel 2016-2019 ilmunud kirjutistest.  Muidugi ei ole ma Tiit Madissoni ja tema viimase raamatu hindamisel neutraalne. Aga leian, et alati ei peagi olema. Mulle on alati meeldinud vastassuunas esimestena liikujad ningLoe edasi: “Tiit Madissoni viimane raamat”

Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest

Professor Kalev Katus kirjutas 1997. aastal Eesti rahvastikuarengu probleeme käsitledes, et nende lahendus sõltub lõppkokkuvõttes sellest, «kuivõrd ja kui kiiresti ja kas üldse hakkavad riigikorralduses igat masti võimu-, partei- ja muidumeeste seas tooni andma riigimehed». Pessimistlikest rahvastikuprognoosidest Sel ajal, 1990. aastate keskpaigas, sisendasid Eesti rahvastiku näitajad pessimismi. Sündimus oli püstloodis langenud, jäädes alla 1,4 lapseLoe edasi: “Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest”

Kersti Kaljulaidist kodaniku ja poliitikuna

Kui president mind koos teiste riigikogu kultuurikomisjoni liikmetega kohtumisele kutsus, keeldusin kohe. Aga arutasin seda ka oma kaaslastega, kes jäid teisele arvamusele. Neil oli kaks argumenti – esiteks tuleks presidendis näha eelkõige Eesti Vabariiki esindavat asutust – ja teiseks – isegi kui seda institutsiooni esindav isik ei käitu viisakalt, pole väärikas samaga vastata. Presidendi institutsioonLoe edasi: “Kersti Kaljulaidist kodaniku ja poliitikuna”

Kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?

Vastuseks Tõnu Intsule: diskussioon Eesti sotsialistide mineviku- ja olevikurolli üle on igati teretulnud. Henn Põlluaasa tänavu ilmunud raamat «Sotsid. Interrinde teine tulemine» on kirjutatud poliitikutöö kõrvalt ja poliitiku sulega. Tõuke andis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski 2016. aasta 15. mail peetud kõne, kus Ossinovski oma erakonnakaaslaste kiiduavalduste saatel väitis, et «etniline rahvusriik ei ole utoopia,Loe edasi: “Kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?”

Otsedemokraatia kriitikute hirmudest

Otsedemokraatia mehhanism lubab end üles ehitada nii, et vähemuste õigused on täiendavalt kaitstud, sedastab ajaloolane ja poliitik Jaak Valge otsedemokraatiast ja rahvaalgatusest kõnelevas kommentaaris*. Ma lähtun oma teksti kirjutamisel eeldusest, et lugeja on minuga sarnaselt oma põhiolemuselt demokraat, kes leiab, et sellises arengufaasis, nagu õhtumaade kodanikud ja ühiskonnad praegu on, sobib meile põhimõtteliselt kõige pareminiLoe edasi: “Otsedemokraatia kriitikute hirmudest”

Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik

Eesti Asutav Kogu – esimene Eesti rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus tuli Estonia kontserdisaalis kokku jüripäeval, 23. aprillil 1919. “Igaüks, kellele armas Eesti, kellele südame lähedane tema tulevik, ütleb südame põhjast: Ometi kord!” Nii kommenteeris Asutava Kogu kokkutulekut “Päevaleht”. Kaks aastat varem valitud Maanõukogu, mis sarnaselt Nõukogude okupatsiooni aegse viimase Ülemnõukoguga võttis küll järk-järgult suunaLoe edasi: “Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik”

Eesti otsedemokraatia ajaloo järeleaitamistund

Arukate künniste korral ei vastandu otsedemokraatia esindusdemokraatiale, vaid toetab seda, ning selline muudatus ei lammuta Eesti riigikorraldust, vaid täiustab seda, leiab ajaloolane ja poliitik Jaak Valge oma kommentaaris. Uue võimuleppe üheks olulisemaks sätteks peetakse rahvaalgatuse kehtestamist siduvate rahvahääletuste läbiviimiseks. See nõuab ka põhiseaduse muutmist. Kui peame end demokraatlikuks ühiskonnaks ning käsitleme demokraatiat klassikaliselt – ühiskonnakorraldusena,Loe edasi: “Eesti otsedemokraatia ajaloo järeleaitamistund”

Konservatism ja Ahto Lobjaka juhtum

Ahto Lobjakas on teadagi meediale tänuväärne autor. Uudsed kujundid, ootamatud kategoorilised väited sama ootamatute, ehkki reeglina väga segaste põhjendustega. Kosmopoliitne Brüsseli-meelsus, rõhutatud rahvuslusevastasus, kõrk maailmanägemine, kriitiline, ent ülimalt enesekindel ja endastlähtuv tekst. Lobjaka essee “Konservatismi viletsus” on just selline väärt materjal. Filosoofilise sügavuse alla peituvat lihtviisilist segasust Ahto Lobjaka ja teiste sõjakate uusliberaalide tekstides onLoe edasi: “Konservatism ja Ahto Lobjaka juhtum”

Mida kardab Jürgen Ligi?

Kogenud poliitik, oma julgete väljaütlemiste poolest tuntud Jürgen Ligi tunnistab, et seekord tunneb ta hirmu, ja seda põhjusel, et ta «ei taha jätta oma lastele ja lastelastele maha riiki, kus tõde on vale.» Riidukiskuvatest süüdistustest koosnevast kirjutisest võib välja lugeda, et sellise karmi järelduseni on Ligi jõudnud neljal põhjusel. Esiteks väidab ta, et kaks koalitsioonikõnelejatLoe edasi: “Mida kardab Jürgen Ligi?”

Marianna Tarassenko võikad libastumised

Tarassenko loo pealkirjast jääb mulje, nagu oleks EKRE Islamiriigiga liitu löönud, kui tegelikult tahab EKRE vaid seda, et inimesed on sirgeseljalised, kirjutab ajaloolane Jaak Valge (EKRE). Venekeelse Postimehe toimetaja Marianna Tarassenko nii vene- kui eestikeelses Postimehes ilmutatud verdtarretava pealkirjaga artikkel «EKRE kohutav saladus» viitaks justkui mingile võikale vandenõule, mille jäämäe veealune osa veel paljastamata. NäiteksLoe edasi: “Marianna Tarassenko võikad libastumised”