Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju

Henn Põlluaas“Sotsid”Grenader, 2019 Intellektuaalsema sisuga poliitikud avaldavad jätkuvalt oma sisu ka raamatukaante vahel. Tõsi, tavaliselt pole tegemist värske sidusa teksti, vaid varem peetud kõnede või kirjutatud artiklite kogumikega. Ei pea olema tipp-analüütik prognoosimaks, et lähitulevikus võib kodanikke valijaid tabada sotsiaalmeedia-postitustest koosnevate tekstikogumike uputus ning järgmine samm viib foto- ja meemikogumike juurde. Henn Põlluaas on avaldanudLoe edasi: “Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju”

Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda paremäärmuslikuks nimetavad politoloogid ja ajakirjanikud eksitavad avalikkust. Ja eksitavad teadlikult! Miks nad seda teevad, analüüsib ajaloolane Jaak Valge. Meie vasakliberaalses ajakirjanduses võib tihti kohata hinnangut, nagu oleks EKRE näol tegemist paremäärmusliku erakonnaga. Seda kirjutavad EKRE-vastased poliitikud, aga ka ajakirjanikud ja politoloogid. Ka politoloog Andres Kasekamp – kes muuhulgas väitis, et seoses oma hiljutiseLoe edasi: “Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?”

Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu

Globalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on, kirjutab Jaak Valge. Ma ei tea, kas see oli Tõnis Saarts ise, kes oma algselt Sirbis ilmunud tekstile pani pealkirja “Eesti mäss Euroopa vastu”, aga see pealkiri oli igatahes provokatiivne jaLoe edasi: “Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu”

Tiit Madissoni viimane raamat

Ajaloolane ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Jaak Valge arvustab Tiit Madisson raamatut “Miks Eesti ühiskond p….s on?”, mis kujutab endast valimikku Objektiivis aastatel 2016-2019 ilmunud kirjutistest.  Muidugi ei ole ma Tiit Madissoni ja tema viimase raamatu hindamisel neutraalne. Aga leian, et alati ei peagi olema. Mulle on alati meeldinud vastassuunas esimestena liikujad ningLoe edasi: “Tiit Madissoni viimane raamat”

Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest

Professor Kalev Katus kirjutas 1997. aastal Eesti rahvastikuarengu probleeme käsitledes, et nende lahendus sõltub lõppkokkuvõttes sellest, «kuivõrd ja kui kiiresti ja kas üldse hakkavad riigikorralduses igat masti võimu-, partei- ja muidumeeste seas tooni andma riigimehed». Pessimistlikest rahvastikuprognoosidest Sel ajal, 1990. aastate keskpaigas, sisendasid Eesti rahvastiku näitajad pessimismi. Sündimus oli püstloodis langenud, jäädes alla 1,4 lapseLoe edasi: “Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest”

Kersti Kaljulaidist kodaniku ja poliitikuna

Kui president mind koos teiste riigikogu kultuurikomisjoni liikmetega kohtumisele kutsus, keeldusin kohe. Aga arutasin seda ka oma kaaslastega, kes jäid teisele arvamusele. Neil oli kaks argumenti – esiteks tuleks presidendis näha eelkõige Eesti Vabariiki esindavat asutust – ja teiseks – isegi kui seda institutsiooni esindav isik ei käitu viisakalt, pole väärikas samaga vastata. Presidendi institutsioonLoe edasi: “Kersti Kaljulaidist kodaniku ja poliitikuna”

Kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?

Vastuseks Tõnu Intsule: diskussioon Eesti sotsialistide mineviku- ja olevikurolli üle on igati teretulnud. Henn Põlluaasa tänavu ilmunud raamat «Sotsid. Interrinde teine tulemine» on kirjutatud poliitikutöö kõrvalt ja poliitiku sulega. Tõuke andis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski 2016. aasta 15. mail peetud kõne, kus Ossinovski oma erakonnakaaslaste kiiduavalduste saatel väitis, et «etniline rahvusriik ei ole utoopia,Loe edasi: “Kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?”

Otsedemokraatia kriitikute hirmudest

Otsedemokraatia mehhanism lubab end üles ehitada nii, et vähemuste õigused on täiendavalt kaitstud, sedastab ajaloolane ja poliitik Jaak Valge otsedemokraatiast ja rahvaalgatusest kõnelevas kommentaaris*. Ma lähtun oma teksti kirjutamisel eeldusest, et lugeja on minuga sarnaselt oma põhiolemuselt demokraat, kes leiab, et sellises arengufaasis, nagu õhtumaade kodanikud ja ühiskonnad praegu on, sobib meile põhimõtteliselt kõige pareminiLoe edasi: “Otsedemokraatia kriitikute hirmudest”

Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik

Eesti Asutav Kogu – esimene Eesti rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus tuli Estonia kontserdisaalis kokku jüripäeval, 23. aprillil 1919. “Igaüks, kellele armas Eesti, kellele südame lähedane tema tulevik, ütleb südame põhjast: Ometi kord!” Nii kommenteeris Asutava Kogu kokkutulekut “Päevaleht”. Kaks aastat varem valitud Maanõukogu, mis sarnaselt Nõukogude okupatsiooni aegse viimase Ülemnõukoguga võttis küll järk-järgult suunaLoe edasi: “Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik”

Eesti otsedemokraatia ajaloo järeleaitamistund

Arukate künniste korral ei vastandu otsedemokraatia esindusdemokraatiale, vaid toetab seda, ning selline muudatus ei lammuta Eesti riigikorraldust, vaid täiustab seda, leiab ajaloolane ja poliitik Jaak Valge oma kommentaaris. Uue võimuleppe üheks olulisemaks sätteks peetakse rahvaalgatuse kehtestamist siduvate rahvahääletuste läbiviimiseks. See nõuab ka põhiseaduse muutmist. Kui peame end demokraatlikuks ühiskonnaks ning käsitleme demokraatiat klassikaliselt – ühiskonnakorraldusena,Loe edasi: “Eesti otsedemokraatia ajaloo järeleaitamistund”