Mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus

Üks vasakliberaalne noor daam uuris mu käest, kas pärast EKRE poliitikuks hakkamist on mõni mu tuttav mind vältima hakanud. Mõtlesin ja pakkusin, et üks inimene võib-olla, aga kindlalt ei tea. Aga küsimuse peale ma ei solvunud. Meediast võibki jääda mulje, et Eesti inimeste vahel on ületamatu konflikt ning valitsusvastutust kandev EKRE nuhtleb valimatult kõiki vähemusiLoe edasi: “Mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus”

Jaak Valge Hanno Pevkurile: demokraatia ei tähenda ühte ideoloogiat, vaid ideoloogiate ausat võistlust

EKRE Riigikogu liige Jaak Valge lükkab ümber reformierakondlase Hanno Pevkuri varem meedias ilmunud valeväited. “Võib-olla lükkab Hanno Pevkuri ilmunud hoogne arutlus käima sisulise diskussiooni Eesti demokraatiast meie 21. sajandil. Eeldused selleks diskussiooniks on olemas. Võimuliidu lepingu kohaselt algatatakse põhiseaduse muutmise, et seadustada rahvaalgatus ja laiendada rahvahääletuse võimalusi. Seda pooldab või pigem pooldab 4/5 kodanikest.[1] NiiLoe edasi: “Jaak Valge Hanno Pevkurile: demokraatia ei tähenda ühte ideoloogiat, vaid ideoloogiate ausat võistlust”

Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju

Henn Põlluaas“Sotsid”Grenader, 2019 Intellektuaalsema sisuga poliitikud avaldavad jätkuvalt oma sisu ka raamatukaante vahel. Tõsi, tavaliselt pole tegemist värske sidusa teksti, vaid varem peetud kõnede või kirjutatud artiklite kogumikega. Ei pea olema tipp-analüütik prognoosimaks, et lähitulevikus võib kodanikke valijaid tabada sotsiaalmeedia-postitustest koosnevate tekstikogumike uputus ning järgmine samm viib foto- ja meemikogumike juurde. Henn Põlluaas on avaldanudLoe edasi: “Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju”

Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda paremäärmuslikuks nimetavad politoloogid ja ajakirjanikud eksitavad avalikkust. Ja eksitavad teadlikult! Miks nad seda teevad, analüüsib ajaloolane Jaak Valge. Meie vasakliberaalses ajakirjanduses võib tihti kohata hinnangut, nagu oleks EKRE näol tegemist paremäärmusliku erakonnaga. Seda kirjutavad EKRE-vastased poliitikud, aga ka ajakirjanikud ja politoloogid. Ka politoloog Andres Kasekamp – kes muuhulgas väitis, et seoses oma hiljutiseLoe edasi: “Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?”

Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu

Globalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on, kirjutab Jaak Valge. Ma ei tea, kas see oli Tõnis Saarts ise, kes oma algselt Sirbis ilmunud tekstile pani pealkirja “Eesti mäss Euroopa vastu”, aga see pealkiri oli igatahes provokatiivne jaLoe edasi: “Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu”

Tiit Madissoni viimane raamat

Ajaloolane ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Jaak Valge arvustab Tiit Madisson raamatut “Miks Eesti ühiskond p….s on?”, mis kujutab endast valimikku Objektiivis aastatel 2016-2019 ilmunud kirjutistest.  Muidugi ei ole ma Tiit Madissoni ja tema viimase raamatu hindamisel neutraalne. Aga leian, et alati ei peagi olema. Mulle on alati meeldinud vastassuunas esimestena liikujad ningLoe edasi: “Tiit Madissoni viimane raamat”

Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest

Professor Kalev Katus kirjutas 1997. aastal Eesti rahvastikuarengu probleeme käsitledes, et nende lahendus sõltub lõppkokkuvõttes sellest, «kuivõrd ja kui kiiresti ja kas üldse hakkavad riigikorralduses igat masti võimu-, partei- ja muidumeeste seas tooni andma riigimehed». Pessimistlikest rahvastikuprognoosidest Sel ajal, 1990. aastate keskpaigas, sisendasid Eesti rahvastiku näitajad pessimismi. Sündimus oli püstloodis langenud, jäädes alla 1,4 lapseLoe edasi: “Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest”

Kersti Kaljulaidist kodaniku ja poliitikuna

Kui president mind koos teiste riigikogu kultuurikomisjoni liikmetega kohtumisele kutsus, keeldusin kohe. Aga arutasin seda ka oma kaaslastega, kes jäid teisele arvamusele. Neil oli kaks argumenti – esiteks tuleks presidendis näha eelkõige Eesti Vabariiki esindavat asutust – ja teiseks – isegi kui seda institutsiooni esindav isik ei käitu viisakalt, pole väärikas samaga vastata. Presidendi institutsioonLoe edasi: “Kersti Kaljulaidist kodaniku ja poliitikuna”

Kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?

Vastuseks Tõnu Intsule: diskussioon Eesti sotsialistide mineviku- ja olevikurolli üle on igati teretulnud. Henn Põlluaasa tänavu ilmunud raamat «Sotsid. Interrinde teine tulemine» on kirjutatud poliitikutöö kõrvalt ja poliitiku sulega. Tõuke andis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski 2016. aasta 15. mail peetud kõne, kus Ossinovski oma erakonnakaaslaste kiiduavalduste saatel väitis, et «etniline rahvusriik ei ole utoopia,Loe edasi: “Kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?”

Otsedemokraatia kriitikute hirmudest

Otsedemokraatia mehhanism lubab end üles ehitada nii, et vähemuste õigused on täiendavalt kaitstud, sedastab ajaloolane ja poliitik Jaak Valge otsedemokraatiast ja rahvaalgatusest kõnelevas kommentaaris*. Ma lähtun oma teksti kirjutamisel eeldusest, et lugeja on minuga sarnaselt oma põhiolemuselt demokraat, kes leiab, et sellises arengufaasis, nagu õhtumaade kodanikud ja ühiskonnad praegu on, sobib meile põhimõtteliselt kõige pareminiLoe edasi: “Otsedemokraatia kriitikute hirmudest”