Arhiiv

Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?

Ühelt poolt rahvuskonservatiivset ja teisalt globalistlikku ideoloogiat esindavad Eesti poliitilised jõud on selgel kokkupõrkekursil. Tegelikult on olnud juba alates 2014. aastast, mil algas kooseluseaduse läbisurumine. Veel kindlamalt joonistas suunad välja kvoodimigrantide küsimus ning ÜRO rändelepe. Kokkupõrge terendas siiski kaugemas tulevikus.               2015. aastast võttis vastasseis ka riigikogus nähtava vormi ning kui Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast saiLoe edasi: “Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?”

Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt

Küllap tunduks isegi paadunud demokraatiavastastele veider avalikult teatada, et neile ei meeldi, kui kodanikud ise poliitika üle otsustavad. Seetõttu kritiseeritakse plaanitavat referendumit hoopis isevärki asenditest. President väidab oma 1. detsembri intervjuus, et referendumivastuse puhul ei saa olla mõistlik ega aus, et “jah” on kuidagi siduvam kui “ei”. Ning teatab, et abielureferendumi näol on tegemist imporditudLoe edasi: “Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt”

Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks

Äsjailmunud Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust sisaldava kogumiku tuumakas järelsõnas märgib Marin Laak, et nende kahe kirjaniku maailmavaade ei kaldunud kommunismi poole, vaid tegemist oli vasakliberaalidega. Ajaloolasena seda lugedes tabas mind ehmatus. Nimelt – kui kasutada termineid oma aja taustas ning tekitada tolleaegsele Eesti poliitlavale koht, kuhu saaks mahutada vasakliberaalid, siis arvan, et selleLoe edasi: “Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks”

Eesti tulevik ametnike ja kodanike vaates

Kaks ja pool aastat tagasi algatas toonane valitsus protsessi, mille tulemuseks peaks olema dokument, kus seatakse Eesti riigile ja rahvale strateegilised sihid ja määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muudatused. Ehk dokument nimega strateegia “Eesti 2035”. Võib-olla poliitilistest dokumentidest selle aasta kõige olulisem. Loomulikult peaksid nüüd demokraatliku riigi kodanike seas süttima kirglikud vaidlused erinevate arenguteede üle.Loe edasi: “Eesti tulevik ametnike ja kodanike vaates”

Eesti parempoolsed ja nende manifest

Mul pole kavatsust sekkuda Isamaa erakonna siseasjadesse. Ent kuna parempoolsete manifest on teretulnult aktiviseerinud debatti Eesti poliitikasihtide üle, analüüsin seda oma vaatevinklist, st rahvuskonservatiivi silmade läbi. Seda enam, et meedias on parempoolsete manifesti peetud EKRE vastu sihituks. Suur osa manifestis deklareeritust on iseenesestmõistetav. Kes ikka tahaks midagi öelda vastu näiteks väidetele, et halvustav suhtumine teistesseLoe edasi: “Eesti parempoolsed ja nende manifest”

Jaak Valge: peame teadvustama, et Eestisse toimub sovetiajaga võrreldav massiline sisseränne

Eestis pole kahjuks veel piisavalt teadvustatud tõsiasja, et meie riiki toimub massiline sisseränne, mis on võrreldav sovetiajaga, osutab oma arvamusartiklis hariduse ja tööturu valdkonda jäävaid fakte esile tuues ajaloolasest Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE). Sven Sester on teretulnult algatanud diskussiooni välistudengite teemal. EKRE-le kui rahvuskonservatiivsele erakonnale on haridus- ja eriti rändeteema tõesti oluline.  Välisüliõpilased moodustavad rohkem kui 12%Loe edasi: “Jaak Valge: peame teadvustama, et Eestisse toimub sovetiajaga võrreldav massiline sisseränne”

Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana

Kõigepealt, mida mõista selle all, et rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja? Alustagem sellest, et see pidulik teadaanne, mis ühel või teisel kujul sisaldub vist kõigi maailma riikide põhiseadustes, ei tähenda iseenesest midagi. Seda deklareeriti nii Eesti 1920. aasta põhiseaduses, mis oli maailma üks kõige demokraatlikumaid, kui ka Eesti 1937/38. aasta põhiseaduses, mis reguleeris autoritaarse riigiLoe edasi: “Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana”

Võõrtööjõud ja Eesti rahvusriik

Eestis kasvatatakse maasikaid müügiks umbes 600 hektaril. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini andmetel kasutati võõrtöölisi maasikakoristusel eelmisel aastal 800 ringis. Samas võivad sel aastal mistahes sektori võõrtöölised, kelle tööluba lõpeb, kuni 31. juulini töötada põllumajanduses. Veel olulisem on aga, et erinevalt eelmisest aastast on sel aastal mai lõpu seisuga tööta üle 50 000 Eesti inimese,Loe edasi: “Võõrtööjõud ja Eesti rahvusriik”

KAS EESTI KÕRGHARIDUSÕPE VAJAB MUUTUSI? JAH, KINDLAST!

Milline on hea kõrgharidusmudel? Siis, kui ükski andekas noor ei jää haridusest rahapuuduse tõttu ilma, kui õpe on kõrgetasemeline, kui valmistatakse ette neid erialaspetsialiste, keda riik vajab ja kui õpe toetab Eesti rahvuskultuuri ja -riiki. Seejuures peaks õpe olema korraldatud rahaliselt võimalikult efektiivselt. Vähekindlustatud noorte väljavaated Üliõpilased võivad võtta õppelaenu kuni 2500 eurot õppeaastas jaLoe edasi: “KAS EESTI KÕRGHARIDUSÕPE VAJAB MUUTUSI? JAH, KINDLAST!”

Kas Eestis saaks referendumi tulemusena pensionid kahekordistada?

Loomulikult on meie eakad kõrgema pensioni ära teeninud. Tulenevalt nii nende varasemast panusest meie ühiskonda kui ka õigusest väärikale vananemispõlvele. Aga selles artiklis ei tule juttu pensionidest, vaid koosotsustamisest. Ideaalne ühiskond sarnaneb heale perekonnale, kus hoolitakse üksteisest, arutatakse valikud läbi ja otsustatakse, ning kus jagub altruismi, ent on vähe egoismi. Loomulikult jäädakse eriarvamusele, ning mõnikordLoe edasi: “Kas Eestis saaks referendumi tulemusena pensionid kahekordistada?”

Laen…

Something went wrong. Please refresh the page and/or try again.


Follow My Blog

Get new content delivered directly to your inbox.

%d bloggers like this: