Arhiiv

Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest

Vaevalt oleks Eesti iseseisvuse taastamise järel keegi suutnud oletada, et meil tuleb uuesti oma sõnavabaduse ja ajalookäsitluse eest seisma hakata. Või kui keegi küsimuse tõesti nii püstitas, siis seostades seda ainult Nõukogude uue okupatsiooni kartusega. Ent ometi tegeleme nende küsimustega nüüd iseseisvas Eesti riigis. Riigikogu menetluses on meediateenuste seaduse muutmise eelnõu, millega reguleeritakse vasakliberaalsest seisukohastLoe edasi: “Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest”

Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav

Demokraatlik võimumudel eeldab opositsiooni olemasolu. Vastasrinnal on vabadus uusi lennukaid ideesid pakkuda, just vastasrind peab juhtima tähelepanu probleemidele, mis võimul lahendamata. Ning miinimum, mida opositsioon peab tegema, on võimu hoidmine seaduse raamides. Viimast rolli peaks demokraatlikus riigis täitma ka ajakirjandus ehk neljas võim, millest tulenevalt näib ajakirjandus olevat tavaliselt pigem opositsiooni poolt. Kolmas võimuharu ehkLoe edasi: “Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav”

Võimupööre või riigipööre?

Teatavasti lõppes jaanuari teisel nädalal abielureferendumi eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis. Parandusettepanekud olid ette valmistatud viieks hääletamiseks ning need viis pidid tulema kolmapäeval, 13. jaanuaril Riigikogu täiskogusse. Koalitsiooni arvestuste kohaselt oli referendumi pooldajatel parlamendis napp ülekaal. Referendumi vastaste väljavaated jätkuvalt Riigikogus obstruktsiooni korraldada olid haihtumas, sest nad olid edasised tõsisemad töötakistuse võimalused oma halvamaitseliste parandusettepanekutega maha mänginud.Loe edasi: “Võimupööre või riigipööre?”

Itaalia streik Eesti parlamendis

Vastasrind on lubanud esitada abielureferendumi eelnõule tuhandeid parandusettepanekuid. Nii suure hulga paranduste läbihääletamine ei ole ajaliselt parlamendile jõukohane, ähvardades pikema vältuse korral Riigikogu töö totaalselt halvata. Tegemist on obstruktsiooniga, ehk töö takistamisega niisuguste võtetega, mis jäävad vormiliselt reeglite piiridesse. Parlamendiobstruktsioon on nagu Itaalia streik (Sciopero bianco), mil töölised ei riku eeskirju, vaid vastupidi – vägaLoe edasi: “Itaalia streik Eesti parlamendis”

Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?

Ühelt poolt rahvuskonservatiivset ja teisalt globalistlikku ideoloogiat esindavad Eesti poliitilised jõud on selgel kokkupõrkekursil. Tegelikult on olnud juba alates 2014. aastast, mil algas kooseluseaduse läbisurumine. Veel kindlamalt joonistas suunad välja kvoodimigrantide küsimus ning ÜRO rändelepe. Kokkupõrge terendas siiski kaugemas tulevikus.               2015. aastast võttis vastasseis ka riigikogus nähtava vormi ning kui Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast saiLoe edasi: “Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?”

Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt

Küllap tunduks isegi paadunud demokraatiavastastele veider avalikult teatada, et neile ei meeldi, kui kodanikud ise poliitika üle otsustavad. Seetõttu kritiseeritakse plaanitavat referendumit hoopis isevärki asenditest. President väidab oma 1. detsembri intervjuus, et referendumivastuse puhul ei saa olla mõistlik ega aus, et “jah” on kuidagi siduvam kui “ei”. Ning teatab, et abielureferendumi näol on tegemist imporditudLoe edasi: “Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt”

Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks

Äsjailmunud Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust sisaldava kogumiku tuumakas järelsõnas märgib Marin Laak, et nende kahe kirjaniku maailmavaade ei kaldunud kommunismi poole, vaid tegemist oli vasakliberaalidega. Ajaloolasena seda lugedes tabas mind ehmatus. Nimelt – kui kasutada termineid oma aja taustas ning tekitada tolleaegsele Eesti poliitlavale koht, kuhu saaks mahutada vasakliberaalid, siis arvan, et selleLoe edasi: “Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks”

Eesti tulevik ametnike ja kodanike vaates

Kaks ja pool aastat tagasi algatas toonane valitsus protsessi, mille tulemuseks peaks olema dokument, kus seatakse Eesti riigile ja rahvale strateegilised sihid ja määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muudatused. Ehk dokument nimega strateegia “Eesti 2035”. Võib-olla poliitilistest dokumentidest selle aasta kõige olulisem. Loomulikult peaksid nüüd demokraatliku riigi kodanike seas süttima kirglikud vaidlused erinevate arenguteede üle.Loe edasi: “Eesti tulevik ametnike ja kodanike vaates”

Eesti parempoolsed ja nende manifest

Mul pole kavatsust sekkuda Isamaa erakonna siseasjadesse. Ent kuna parempoolsete manifest on teretulnult aktiviseerinud debatti Eesti poliitikasihtide üle, analüüsin seda oma vaatevinklist, st rahvuskonservatiivi silmade läbi. Seda enam, et meedias on parempoolsete manifesti peetud EKRE vastu sihituks. Suur osa manifestis deklareeritust on iseenesestmõistetav. Kes ikka tahaks midagi öelda vastu näiteks väidetele, et halvustav suhtumine teistesseLoe edasi: “Eesti parempoolsed ja nende manifest”

Jaak Valge: peame teadvustama, et Eestisse toimub sovetiajaga võrreldav massiline sisseränne

Eestis pole kahjuks veel piisavalt teadvustatud tõsiasja, et meie riiki toimub massiline sisseränne, mis on võrreldav sovetiajaga, osutab oma arvamusartiklis hariduse ja tööturu valdkonda jäävaid fakte esile tuues ajaloolasest Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE). Sven Sester on teretulnult algatanud diskussiooni välistudengite teemal. EKRE-le kui rahvuskonservatiivsele erakonnale on haridus- ja eriti rändeteema tõesti oluline.  Välisüliõpilased moodustavad rohkem kui 12%Loe edasi: “Jaak Valge: peame teadvustama, et Eestisse toimub sovetiajaga võrreldav massiline sisseränne”

Laen…

Something went wrong. Please refresh the page and/or try again.


Follow My Blog

Get new content delivered directly to your inbox.

<span>%d</span> bloggers like this: