Arhiiv

Veel kolonialismist ja Eesti kunstnike tööde ümbernimetamisest

KUMU näituse “Erinevuste esteetika” kuraatorite soov, et vallanduks diskussioon kunstiteoste ümbernimetamise lubatavuse teemal, on täitunud. Oma kriitilises artiklis julgesin seostada pealkirjade ümbernimetamise “tühistamiskultuuriga” ja leidsin, et minevikupilt peab kujunema ajaloouurimuste alusel ning mineviku disainimine tähendab ajalooteaduse taandamist ideoloogiaks. Väitsin, et “tühistamiskultuuri” Eestisse toomine on imporditud USA sisekonflikt, millega meil pistmist ei ole. Arvustasin näituse kuraatoriLoe edasi: “Veel kolonialismist ja Eesti kunstnike tööde ümbernimetamisest”

Ebasõbralik Kremli, mitte venemaalaste silmis

Olin 2007. aasta aprilli lõpul, nn pronksirahutuste ajal Moskvas, Venemaa välispoliitika arhiivis käimas. Tagasi otsustasin sõita rongiga, ümberistumisega läbi Peterburgi, 28. aprilli hilisõhtul. Pärast arhiivi sulgemist enam hotellis olla ei saanud ning otsustasin vaadata Eesti saatkonna juures olevat demonstratsiooni.             Pilt oli ühtaegu hirmuäratav ja naeruväärne. Mitusada “Russkii Tallinn mõ s toboi!” skandeerivat noort koosLoe edasi: “Ebasõbralik Kremli, mitte venemaalaste silmis”

1921, 2021 ja 2121

Ma ei tea, kas minu kõne teile meeldib ja kas ma projekti algatajate lootuse täidan. Ma ei räägi pikalt, nii nagu saja aasta tagused riigimehed, kelle kõned kestsid teinekord mitu tundi ja kellele minu kavandatav kõne pikkus – ca 20-30 minutit on pigem üks repliik. Aga 1917. aasta revolutsiooni ajal juhtus ka seda, et kuiLoe edasi: “1921, 2021 ja 2121”

Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest

Vaevalt oleks Eesti iseseisvuse taastamise järel keegi suutnud oletada, et meil tuleb uuesti oma sõnavabaduse ja ajalookäsitluse eest seisma hakata. Või kui keegi küsimuse tõesti nii püstitas, siis seostades seda ainult Nõukogude uue okupatsiooni kartusega. Ent ometi tegeleme nende küsimustega nüüd iseseisvas Eesti riigis. Riigikogu menetluses on meediateenuste seaduse muutmise eelnõu, millega reguleeritakse vasakliberaalsest seisukohastLoe edasi: “Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest”

Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav

Demokraatlik võimumudel eeldab opositsiooni olemasolu. Vastasrinnal on vabadus uusi lennukaid ideesid pakkuda, just vastasrind peab juhtima tähelepanu probleemidele, mis võimul lahendamata. Ning miinimum, mida opositsioon peab tegema, on võimu hoidmine seaduse raamides. Viimast rolli peaks demokraatlikus riigis täitma ka ajakirjandus ehk neljas võim, millest tulenevalt näib ajakirjandus olevat tavaliselt pigem opositsiooni poolt. Kolmas võimuharu ehkLoe edasi: “Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav”

Võimupööre või riigipööre?

Teatavasti lõppes jaanuari teisel nädalal abielureferendumi eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis. Parandusettepanekud olid ette valmistatud viieks hääletamiseks ning need viis pidid tulema kolmapäeval, 13. jaanuaril Riigikogu täiskogusse. Koalitsiooni arvestuste kohaselt oli referendumi pooldajatel parlamendis napp ülekaal. Referendumi vastaste väljavaated jätkuvalt Riigikogus obstruktsiooni korraldada olid haihtumas, sest nad olid edasised tõsisemad töötakistuse võimalused oma halvamaitseliste parandusettepanekutega maha mänginud.Loe edasi: “Võimupööre või riigipööre?”

Itaalia streik Eesti parlamendis

Vastasrind on lubanud esitada abielureferendumi eelnõule tuhandeid parandusettepanekuid. Nii suure hulga paranduste läbihääletamine ei ole ajaliselt parlamendile jõukohane, ähvardades pikema vältuse korral Riigikogu töö totaalselt halvata. Tegemist on obstruktsiooniga, ehk töö takistamisega niisuguste võtetega, mis jäävad vormiliselt reeglite piiridesse. Parlamendiobstruktsioon on nagu Itaalia streik (Sciopero bianco), mil töölised ei riku eeskirju, vaid vastupidi – vägaLoe edasi: “Itaalia streik Eesti parlamendis”

Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?

Ühelt poolt rahvuskonservatiivset ja teisalt globalistlikku ideoloogiat esindavad Eesti poliitilised jõud on selgel kokkupõrkekursil. Tegelikult on olnud juba alates 2014. aastast, mil algas kooseluseaduse läbisurumine. Veel kindlamalt joonistas suunad välja kvoodimigrantide küsimus ning ÜRO rändelepe. Kokkupõrge terendas siiski kaugemas tulevikus.               2015. aastast võttis vastasseis ka riigikogus nähtava vormi ning kui Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast saiLoe edasi: “Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?”

Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt

Küllap tunduks isegi paadunud demokraatiavastastele veider avalikult teatada, et neile ei meeldi, kui kodanikud ise poliitika üle otsustavad. Seetõttu kritiseeritakse plaanitavat referendumit hoopis isevärki asenditest. President väidab oma 1. detsembri intervjuus, et referendumivastuse puhul ei saa olla mõistlik ega aus, et “jah” on kuidagi siduvam kui “ei”. Ning teatab, et abielureferendumi näol on tegemist imporditudLoe edasi: “Abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt”

Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks

Äsjailmunud Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust sisaldava kogumiku tuumakas järelsõnas märgib Marin Laak, et nende kahe kirjaniku maailmavaade ei kaldunud kommunismi poole, vaid tegemist oli vasakliberaalidega. Ajaloolasena seda lugedes tabas mind ehmatus. Nimelt – kui kasutada termineid oma aja taustas ning tekitada tolleaegsele Eesti poliitlavale koht, kuhu saaks mahutada vasakliberaalid, siis arvan, et selleLoe edasi: “Rahvahääletus on otsustamiseks, mitte lõhestamiseks”

Laen…

Something went wrong. Please refresh the page and/or try again.


Follow My Blog

Get new content delivered directly to your inbox.

%d bloggers like this: