Pime vaade majanduskriisile

Kui pimedad on varem elevanti näinud, siis tunnevad nad tema erinevaid kehaosi kompides ikkagi hiigellooma ära. Kui mitte, siis juhtub nagu tuntud India muinasjutus, mil pimedad kirjeldasid elevanti üksteisele kui luuda, sammast, lootoslehte, köit või müüri. Püüe kriisi mõju ette kujutada võib päädida elevandi asemel luua ettemanamisega, nagu tolles muinasjutus, kus pime vaid elevandi sabaLoe edasi: “Pime vaade majanduskriisile”

Parlamentarism ja ametnike suur poliitiline masin*

Demokraatlikus parlamentaarses riigis on esinduskogu roll hoopis teistsugune. Parlamentarism on võimujagamis- ja koostöösüsteem, kus võimud on lahutatud ja valitsus tegutseb seadusandliku esinduskogu poolt määratud raamides. Parlamentaarse loogika kohaselt peab seadusandja ehk parlament keskenduma eelkõige pikaajalisema ja olulisema mõjuga küsimustele, koormamata end komade ja teiste haldusdetailidega, nagu August Mälk seda autoritaaraja parlamendis tegema pidi. Täidesaatev võim ehk valitsus seevastu peab parlamendi suuniseid – olgu need antud seaduste või mõnel muul kujul – ellu viima.

Liberaalne demokraatia, demokraatia ja otsedemokraatia

“Sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos, mis tähendab inimesi, ja kratos, mis tähendab võimu. Järelikult võib demokraatiat mõista kui rahvavõimu, juhtimisviisi, mis sõltub rahva tahtest.” Nii selgelt alustatakse demokraatia kirjeldamist Euroopa Komisjoni inimõiguste käsiraamatus. Ent järgneb mööndus, mis selguse annuleerib: “Õigupoolest ei peaks demokraatias kehtima ka häälteenamuse reegel, kui see tähendab, et vähemuste huvisid ignoreeritakseLoe edasi: “Liberaalne demokraatia, demokraatia ja otsedemokraatia”

Kriisist

Tegemist on globaalse kriisiga, polü- või liitkriisiga. Heal lapsel mitu nime, aga sisuks on asjaolu, et kriisist ei jää puutumata ükski maailma regioon ega inimtegevuse valdkond. Globaalkriisi mõjud kujunevad tõenäoliselt tohututeks ning tuleviku ajaloolased näevad ilmselgelt 2020. aastat uue perioodi algusena, uue normaalsusena, mille nime ega sisu me veel ei tea. Oleme alles üleminekuprotsessi alguses,Loe edasi: “Kriisist”

Miks on meile oluline Tartu rahulepingu järgne piir?

Kremlile pole sedavõrd oluline uus piirileping ja tema poolt okupeeritud alade jäämine Venemaa koosseisu, vaid just Tartu rahulepingu ja Eesti õigusliku järjepidevuse küsimärgistamine. Meile on Tartu rahulepingule tuginev õiguslik järjepidevus aga riikluse nurgakivi, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge.  18. veebruari saates “Olukorrast riigis” esitas ajakirjanik Andrus Karnau rea väiteid Tartu rahulepingu järgse piiri faktilise ennistamiseLoe edasi: “Miks on meile oluline Tartu rahulepingu järgne piir?”

Välisüliõpilased Eestis: rahvusvahelistumine ja "rahvusvahelistumine"

Seoses Siseministeeriumi kavandatud muudatustega välismaalaste seaduses, millega kavatsetakse piirata välistudengite maksimaalset tööaega ning nende pereliikmete Eestisse asumist, on põhjust teemat käsitleda ka kõrghariduse seisukohast. Missugustel tingimustel välistudengid Eestis õpivad, kes nad on, mis kasu saavad välisüliõpilastest kõrgkoolid ning meie ühiskond tervikuna? 2019/2020 õppeaastal alustas Eestis õppetööd 5528 välisüliõpilast, seega ligikaudu sama palju, kui iseseisvuse taastamiseLoe edasi: “Välisüliõpilased Eestis: rahvusvahelistumine ja "rahvusvahelistumine"”

Tartu rahu: vaade 100 aasta kõrguselt

Vabadussõjas ei olnud Eesti sõjasihiks Venemaa vallutamine. Küll aga oli Nõukogude Venemaa sõjasihiks Eesti vallutamine. Meie eesmärgiks oli iseseisvuse saavutamine, Nõukogude Venemaa eesmärgiks Eesti iseseisvuse hävitamine. Meie saavutasime oma sõjasihi, kommunistid mitte. Seega Tartu rahuleping fikseeris meie iseseisvussõja võidu. Võit sündis tänu Eesti rahvaväele ja meie poliitilistele juhtidele, kes realiseerisid julgelt rahva tahte, aga sedaLoe edasi: “Tartu rahu: vaade 100 aasta kõrguselt”

Eesti teaduspoliitika arutelu

Pidasin 15. jaanuaril parlamendis Eesti teaduspoliitika arutelul alloleva kõne. See puudutas olukorda väga üldiselt, aga uudise valguses, et Eesti teadusagentuur ei rahastanud ühtegi eesti kirjandust puudutavat uurimisteemat, ning projektitaotlustele heideti ette, et need on liiga Eesti-kesksed, oleksin võinud end teravamalt väljendada. Olukorras, kus Eesti maksumaksja tagab Eesti teadusele märksa suurema osakaalu SKPst, kui Euroopa LiiduLoe edasi: “Eesti teaduspoliitika arutelu”

Valge viin ja must stsenaarium.

Hea tuttav husaarajakirjanik Mart Soidro on võtnud käsile teema, mis ilmselgelt mitte ainult talle, vaid kõigile meile ühel või teisel moel lähedane on – alkoholipoliitika. Soidro nimetab Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis arutusel olnud piiranguid Valge mustaks stsenaariumiks ja põhjendab karmi hinnangut oma värvikate läbielamustega 1985. aastal alanud Mihhail Gorbatšovi karskuspoliitika aastatel. Nagu Soidro teravmeelselt oletab,Loe edasi: “Valge viin ja must stsenaarium.”

Mida pühitseb Putini ajalootõlgendus?

2005. aastal vastas Vladimir Putin Astrid Kanneli küsimusele – miks Venemaal on nii raske vabandada Eesti okupeerimise eest -, et Molotov-Ribbenropi pakt (MRP) on Nõukogude Liidu Rahvasaadikute nõukogu poolt hukka mõistetud, see ei peegeldanud nõukogude rahva arvamust, vaid oli Hitleri ja Stalini omavaheline asi. “Mida võib öelda veel selgemalt ja täpsemalt selle küsimuse kohta? VõiLoe edasi: “Mida pühitseb Putini ajalootõlgendus?”