Rahvuskonservatism ja selle neli tõusuaega Eestis

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on institutsioonina Eesti poliitilisel maastikul uus nähtus. Seevastu rahvuskonservatiivne aatesuund Eestis ei ole uus. EKRE-l leidub ajaloolisi eelkäijad, kelle uhketele saavutustele on tänane Eesti ühiskond tänu võlgu. On, millele tugineda, ning on ka negatiivseid kogemusi, millest saab tuletada teadmisi, mida vältida, kirjutab ajaloolane Jaak Valge. Küllap on kõik nõus, et konservatismi ei saaLoe edasi: “Rahvuskonservatism ja selle neli tõusuaega Eestis”

Rahvaalgatusest ja Pätsi ausambast

Politoloog Andres Kasekamp on andnud Eesti Päevalehele intervjuu, kus käsitleb avaliku aruteluruumi muutumist, nn paremäärmuslasi, ja tõmbab ajaloolisi paralleele Eesti vabadussõjalaste ja EKRE vahele.    Mõistagi kuulub taoliste rööpjoonte tõmbamine pigem kunsti kui teaduse valdkonda ja kindlasti on Kasekamp sellega kursis. Seepärast – ehkki nähes seoseid heast kolleegist hoopis teistmoodi – ei hakka ma sel teemalLoe edasi: “Rahvaalgatusest ja Pätsi ausambast”

Eesti rahvastik ja võõrtöölised: hetkeseis. Lühendatult ilmunud Maalehes 22. 11. 2018. Jaak Valge ja Henn Põlluaas

Valimiste lähenedes kõneldakse rahvastikust palju ning sel teemal ongi tulnud viimasel ajal ka häid uudiseid.    Esimene ja kõige olulisem meediasse jõudnud uudis on see, et käesoleva aasta kaheksa kuuga on Eestis registreeritud kaheksa protsenti rohkem sünde kui eelmisel aastal samal ajal, seega võib aasta lõpul sündida umbes tuhat last rohkem kui 2017. aastal ning summaarneLoe edasi: “Eesti rahvastik ja võõrtöölised: hetkeseis. Lühendatult ilmunud Maalehes 22. 11. 2018. Jaak Valge ja Henn Põlluaas”

Kaks suur vastasseisjat: EKRE ja vabadussõjalased

Eesti vabadussõjalaste liikumisel on kõik kultusnähtuse elemendid – ülikiire tähelend, juhtide idealism, ebaõiglane mahasurumine ja liidri müstiline hukkumine. Vastandades end mugandunud poliitilisele eliidile, saavutasid vabadussõjalased majanduskriisi tingimustes, mil ühiskonna õiglustunne oli teravnenud, silmapaistva populaarsuse. 1933. aasta oktoobris lahenes põhiseaduslik kriis vabadussõjalaste eelnõu heakskiitmisega rahvahääletusel. 1934. aasta veebruaris lagunes Eesti sotsialistide erakond – vabadussõjalaste kõige järjekindlamLoe edasi: “Kaks suur vastasseisjat: EKRE ja vabadussõjalased”

Eesti Vabariik 100: kuidas said Eesti kesksed võimuorganid oma nimed?

Küllap võisid eesti taadid juba 19. sajandil kusagil kõrtsitoas tulevasest Eesti riigist fantaseerides arutada, kas Eesti riigi juhti peaks nimetama keisriks, kuningaks või peavanemaks. Ehkki mehed võisid selle rehnutipidamise käigus ka tõsiselt tülli minna, oli see ikkagi pelk õllelauajutt, sest oma Eesti riigi loomise väljavaated näisid toonases maailmas nullilähedased. Kui iseseisvumise võimalused 1918. aastal ootamatultLoe edasi: “Eesti Vabariik 100: kuidas said Eesti kesksed võimuorganid oma nimed?”

Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks

Jaak Valge ja Aimar Altosaar. Eesti rahvastiku ja majanduse areng on olnud omapärane. Okupatsiooniaastatel sarnanes Eesti rändearengult mitte välispiiriga kindlalt suletud Ida-Euroopa riikide, vaid nende Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega, mis olid alates 1950. aastatest massiimmigratsiooni sihtmaad. Selle tulemusel hoiab Eesti praegu Euroopa Liidus Luxemburgi järel teist kohta välispäritolu rahvastiku osakaalu poolest (33 protsenti tööealisest rahvastikustLoe edasi: “Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks”

2016. aasta: uue poliitilise jaotuse kristalliseerumine

Ajalugu ei kulge kalendri- vaid protsessipõhiselt, mistõttu on erinevate ajahetkede tähendusi keerukas määratleda. Teravaid äärejooni pakkuvate sõdade ja teravate kriiside puudumise korral kasutatakse seetõttu periodiseerimisel lähenemist, mille kohaselt joon tõmmatakse sinna, mil uus saavutab ülekaalu. Kas “uus” tegelikult ikka uueks saab, või taandub, eeldab loomulikult teadmist ka järgnevast ajast. Nii on 2016. aasta tähenduse mõtestamiselLoe edasi: “2016. aasta: uue poliitilise jaotuse kristalliseerumine”

Kas ja kuidas saab vähendada populismi?

Mõni aeg enne uusi valimisi ei tegele poliitikud riigi valitsemisega, vaid valimiskampaaniaga, mille kulmineerudes kerkivad päevavalgele eelkõige ühiskonnas suuremat poolehoidu omavad teemad. Ning vastupidi – kampaaniate vahelisel ajal tegelevad poliitikud probleemidega, mille lahendamiseks on sisuline vajadus, ent mis võivad mõnes huvigruppides tugevat vastuseisu põhjustada. Tulemusena pole poliitika pidev protsess, vaid pidev teemavahetus. Valimiskampaania tähendab kaLoe edasi: “Kas ja kuidas saab vähendada populismi?”

Kuidas peatada viitsütikuga pommi?

Bloomberg avaldas 20. aprillil Leonid Ragozini artikli “Euroopa rahvastiku kahanemise viitsütikuga pomm tiksub Baltikumis” alapealkirjaga “Noored töölised lahkuvad läände, samal ajal kui pagulased Lähis-Idast ja Aafrikast on välistatud. ÜRO näeb varitsevat katastroofi.”(https://www.bloomberg.com/news/articles/2018-04-20/europe-s-depopulation-time-bomb-is-ticking-in-the-baltics)Autor leiab, et endiste idabloki riikide läänelike fassaadide taga – ning tõstab neist näitena esile eelkõige Balti riike ja just Lätit – on teistsuguneLoe edasi: “Kuidas peatada viitsütikuga pommi?”

Võõrtööjõu sisseränne ja lõimumine

Mõnevõrra ootamatult oleme nüüd, üle veerand sajandi hiljem, taas nende probleemide ees, mille tõttu iseseisvuse taastamist omal ajal eluküsimusena võtsime. Nimelt on taas hoogu kogunud sisseränne Venemaalt ja Ukrainast. Meie rändesaldo nende maadega oli aastatel 2010-2015 ligikaudu tuhande inimese võrra aastas plusspoolel ning viimasel kahel aastal on pluss olnud ilmselt veel suurem. Ent erinevalt NõukogudeLoe edasi: “Võõrtööjõu sisseränne ja lõimumine”